Selgroogsete hingamine, vereringe | Baamboozle - Baamboozle

0%

0 0 0

Back Restart

Mida tähendab - suletud vereringe?

veri ringleb veresoontes

Vereringe moodustavad: ...

süda, veresooned ja veri

Suur vereringe ehk ...

keha vereringe.

Mis toimub hingamiselundis?

gaasivahetus (hapnik liigub hingamiselundist verre ja süsihappegaas verest hingamiselundisse)

Miks vajavad püsisoojased rohkem energiat kui kõigusoojased?

püsiva kehatemperatuuri säilitamiseks

Suur vereringe kulgeb ... ja .... vahel.

südame ja elundite vahel.

Kahepaiksed kasutavad kopsudega hingates gaasilist hapnikku /vees lahustunud hapnikku

gaasilist hapnikku

Väike vereringe kulgeb ... ja .... vahel.

südame ja kopsude vahel.

Kalade hingamiselundiks on ...

lõpused

Organism hingab selleks, et saada ...

energiat.

Imetajad kasutavad hingamiseks gaasilist hapnikku /vees lahustunud hapnikku

gaasilist hapnikku

Mida tähendab - püsisoojane loom?

kehatemperatuur püsib kogu aeg ühtlane

Kalad kasutavad hingamisel õhuhapnkku / vees lahustunud hapnikku

vees lahustunud hapnikku

Roomajate süda on ...-osaline.

kolme- (kaks koda ja üks vatsake)

Roomajad kasutavad hingamiseks gaasilist hapnikku /vees lahustunud hapnikku

gaasilist hapnikku

kahepaiksete keha saab ... verd

segaverd

Imetajate hingavad ... (millega?)

kopsudega.

Kalade südamesse jõuab hapnikurikas / hapnikuvaene veri.

hapnikuvaene veri

Kahepaiksed hingavad ....

kopsude ja nahaga

Kahepaiksed kasutavad nahaga hingates gaasilist hapnikku /vees lahustunud hapnikku

vees lahustunud hapnikku

Väike vereringe ehk ...

kopsuvereringe

Hapnik liigub hingamiselundis verre seepärast, et ...

veres on hapnikku vähem kui sissehingatud õhus.

Hapniku kättesaadavsut soodustab hingamiselundi ...

sisepinna suurus

Miks vajad kõigusoojased vähem energiat kui püsisoojased?

Pole vaja energiat kulutada kehatemperatuuri hoidmiseks

Kalade süda koosneb ... osast - ...

2 osast, kojast ja vatsakesest

Imetajate süda koosneb ... osast.

neljast osast (kaks koda ja kaks vatsakest)

Kõige suurem kopsude sisepind on ...

imetajatel.

Kopsude väikseid kotikesi nimetatakse ...

kopsusompudeks.

Roomajate keha saab ...verd.

segaverd

Gaaside liikumist vere ja õhu vahel soodustab ...

õhuke veresoone sein (mida lühem vahemaa, seda kiirem)

Kahepaiksetel on vereringeid ...

kaks.

Hingemise tulemusena vabaneb rakkudes ...

energia

Veri viib keha rakkudele ...

hapnikku ja toitaineid.

Kõige väiksem kopsude sisepind on ...

kahepaiksetel.

Kahepaiksete süda koosneb ... osast

kolmest osast (kaks koda ja üks vatsake)

Imetajate keha saab ... verd.

hapnikurikast

Roomajate hingamiselundiks on ...

kopsud

Kaladel liigub hapnikurikas veri lõpustest ...

kehasse (ja sealt südamesse).

Keha soojust aitavad lindudel hoida ...

suled

Imetajatel jõuab kehast südamesse hapnikurikas / hapnikuvaene veri

hapnikuvaene veri

Lindude süda koosneb ... osast.

neljast osast (kaks koda ja kaks vatsakest)

Miks saavad roomajad nahahingamiseta hakkama?

Nende kopsude sisepind on suurem kui kahepaiksetel (saavad kopsudega piisavalt hapnikku)

Mida tähendab - kõigusoojane loom?

kehatemperatuur sõltub välistemperatuurist (keskkonna temperatuurist)

Lindude hingamiselundi eripäraks on, et lisaks kopsudele on neil ...

õhukotid

Naha kuivamine on kahepaiksetele ohtlik, sest ...

keha ei saa piisavalt hapnikku

Süsihappegaas liigub verest hingamiselundisse, sest ...

veres on süsihappegaasi rohkem kui hingamiselundis.

Mida tähendab - avatud vereringe?

veri liigub vabalt elundite vahel, veresooned puuduvad

Lindude keha saab ... verd.

hapnikurikast (arteriaalset) verd

Kaladel on vereringeid ...

üks.

Lindude hingamiselundiks on ...

kopsud

Keha soojust aitavad imetajatel hoida ...

karvad