Study

Selgroogsete hingamine, vereringe

  •   0%
  •  0     0     0

  • kahepaiksete keha saab ... verd
    segaverd
  • Roomajate keha saab ...verd.
    segaverd
  • Suur vereringe kulgeb ... ja .... vahel.
    südame ja elundite vahel.
  • Naha kuivamine on kahepaiksetele ohtlik, sest ...
    keha ei saa piisavalt hapnikku
  • Kahepaiksed kasutavad kopsudega hingates gaasilist hapnikku /vees lahustunud hapnikku
    gaasilist hapnikku
  • Miks vajavad püsisoojased rohkem energiat kui kõigusoojased?
    püsiva kehatemperatuuri säilitamiseks
  • Kahepaiksed kasutavad nahaga hingates gaasilist hapnikku /vees lahustunud hapnikku
    vees lahustunud hapnikku
  • Kalad kasutavad hingamisel õhuhapnkku / vees lahustunud hapnikku
    vees lahustunud hapnikku
  • Lindude keha saab ... verd.
    hapnikurikast (arteriaalset) verd
  • Keha soojust aitavad lindudel hoida ...
    suled
  • Väike vereringe kulgeb ... ja .... vahel.
    südame ja kopsude vahel.
  • Väike vereringe ehk ...
    kopsuvereringe
  • Kõige suurem kopsude sisepind on ...
    imetajatel.
  • Veri viib keha rakkudele ...
    hapnikku ja toitaineid.
  • Lindude hingamiselundiks on ...
    kopsud
  • Miks vajad kõigusoojased vähem energiat kui püsisoojased?
    Pole vaja energiat kulutada kehatemperatuuri hoidmiseks
  • Imetajatel jõuab kehast südamesse hapnikurikas / hapnikuvaene veri
    hapnikuvaene veri
  • Roomajate süda on ...-osaline.
    kolme- (kaks koda ja üks vatsake)
  • Kalade südamesse jõuab hapnikurikas / hapnikuvaene veri.
    hapnikuvaene veri
  • Imetajate süda koosneb ... osast.
    neljast osast (kaks koda ja kaks vatsakest)
  • Kahepaiksed hingavad ....
    kopsude ja nahaga
  • Hingemise tulemusena vabaneb rakkudes ...
    energia
  • Kopsude väikseid kotikesi nimetatakse ...
    kopsusompudeks.
  • Suur vereringe ehk ...
    keha vereringe.
  • Imetajate keha saab ... verd.
    hapnikurikast
  • Mida tähendab - suletud vereringe?
    veri ringleb veresoontes
  • Kalade süda koosneb ... osast - ...
    2 osast, kojast ja vatsakesest
  • Süsihappegaas liigub verest hingamiselundisse, sest ...
    veres on süsihappegaasi rohkem kui hingamiselundis.
  • Vereringe moodustavad: ...
    süda, veresooned ja veri
  • Mida tähendab - kõigusoojane loom?
    kehatemperatuur sõltub välistemperatuurist (keskkonna temperatuurist)
  • Mida tähendab - avatud vereringe?
    veri liigub vabalt elundite vahel, veresooned puuduvad
  • Keha soojust aitavad imetajatel hoida ...
    karvad
  • Hapnik liigub hingamiselundis verre seepärast, et ...
    veres on hapnikku vähem kui sissehingatud õhus.
  • Kaladel on vereringeid ...
    üks.
  • Kahepaiksetel on vereringeid ...
    kaks.
  • Miks saavad roomajad nahahingamiseta hakkama?
    Nende kopsude sisepind on suurem kui kahepaiksetel (saavad kopsudega piisavalt hapnikku)
  • Kalade hingamiselundiks on ...
    lõpused
  • Organism hingab selleks, et saada ...
    energiat.
  • Imetajate hingavad ... (millega?)
    kopsudega.
  • Kaladel liigub hapnikurikas veri lõpustest ...
    kehasse (ja sealt südamesse).
  • Gaaside liikumist vere ja õhu vahel soodustab ...
    õhuke veresoone sein (mida lühem vahemaa, seda kiirem)
  • Lindude süda koosneb ... osast.
    neljast osast (kaks koda ja kaks vatsakest)
  • Imetajad kasutavad hingamiseks gaasilist hapnikku /vees lahustunud hapnikku
    gaasilist hapnikku
  • Kahepaiksete süda koosneb ... osast
    kolmest osast (kaks koda ja üks vatsake)
  • Hapniku kättesaadavsut soodustab hingamiselundi ...
    sisepinna suurus
  • Mis toimub hingamiselundis?
    gaasivahetus (hapnik liigub hingamiselundist verre ja süsihappegaas verest hingamiselundisse)
  • Roomajate hingamiselundiks on ...
    kopsud
  • Kõige väiksem kopsude sisepind on ...
    kahepaiksetel.
  • Lindude hingamiselundi eripäraks on, et lisaks kopsudele on neil ...
    õhukotid
  • Mida tähendab - püsisoojane loom?
    kehatemperatuur püsib kogu aeg ühtlane
  • Roomajad kasutavad hingamiseks gaasilist hapnikku /vees lahustunud hapnikku
    gaasilist hapnikku