Edit Game
Selgroogsete hingamine, vereringe
 Delete

Use commas to add multiple tags

 Private  Unlisted  Public



 Save

Delimiter between question and answer:

Tips:

  • No column headers.
  • Each line maps to a question.
  • If the delimiter is used in a question, the question should be surrounded by double quotes: "My, question","My, answer"
  • The first answer in the multiple choice question must be the correct answer.






 Save   51  Close
Keha soojust aitavad lindudel hoida ...
suled
Keha soojust aitavad imetajatel hoida ...
karvad
Miks vajad kõigusoojased vähem energiat kui püsisoojased?
Pole vaja energiat kulutada kehatemperatuuri hoidmiseks
Miks vajavad püsisoojased rohkem energiat kui kõigusoojased?
püsiva kehatemperatuuri säilitamiseks
Mida tähendab - püsisoojane loom?
kehatemperatuur pĂĽsib kogu aeg ĂĽhtlane
Mida tähendab - kõigusoojane loom?
kehatemperatuur sõltub välistemperatuurist (keskkonna temperatuurist)
Veri viib keha rakkudele ...
hapnikku ja toitaineid.
Imetajatel jõuab kehast südamesse hapnikurikas / hapnikuvaene veri
hapnikuvaene veri
Imetajate keha saab ... verd.
hapnikurikast
Imetajate sĂĽda koosneb ... osast.
neljast osast (kaks koda ja kaks vatsakest)
Lindude keha saab ... verd.
hapnikurikast (arteriaalset) verd
Lindude sĂĽda koosneb ... osast.
neljast osast (kaks koda ja kaks vatsakest)
Roomajate keha saab ...verd.
segaverd
Roomajate sĂĽda on ...-osaline.
kolme- (kaks koda ja ĂĽks vatsake)
kahepaiksete keha saab ... verd
segaverd
Väike vereringe kulgeb ... ja .... vahel.
sĂĽdame ja kopsude vahel.
Suur vereringe kulgeb ... ja .... vahel.
sĂĽdame ja elundite vahel.
Väike vereringe ehk ...
kopsuvereringe
Suur vereringe ehk ...
keha vereringe.
Kahepaiksetel on vereringeid ...
kaks.
Kaladel on vereringeid ...
ĂĽks.
Vereringe moodustavad: ...
sĂĽda, veresooned ja veri
Kalade südamesse jõuab hapnikurikas / hapnikuvaene veri.
hapnikuvaene veri
Kaladel liigub hapnikurikas veri lõpustest ...
kehasse (ja sealt sĂĽdamesse).
Kahepaiksete sĂĽda koosneb ... osast
kolmest osast (kaks koda ja ĂĽks vatsake)
Kalade sĂĽda koosneb ... osast - ...
2 osast, kojast ja vatsakesest
Mida tähendab - avatud vereringe?
veri liigub vabalt elundite vahel, veresooned puuduvad
Mida tähendab - suletud vereringe?
veri ringleb veresoontes
Miks saavad roomajad nahahingamiseta hakkama?
Nende kopsude sisepind on suurem kui kahepaiksetel (saavad kopsudega piisavalt hapnikku)
Naha kuivamine on kahepaiksetele ohtlik, sest ...
keha ei saa piisavalt hapnikku
Kopsude väikseid kotikesi nimetatakse ...
kopsusompudeks.
Organism hingab selleks, et saada ...
energiat.
Hingemise tulemusena vabaneb rakkudes ...
energia
Gaaside liikumist vere ja õhu vahel soodustab ...
õhuke veresoone sein (mida lühem vahemaa, seda kiirem)
Mis toimub hingamiselundis?
gaasivahetus (hapnik liigub hingamiselundist verre ja sĂĽsihappegaas verest hingamiselundisse)
SĂĽsihappegaas liigub verest hingamiselundisse, sest ...
veres on sĂĽsihappegaasi rohkem kui hingamiselundis.
Hapnik liigub hingamiselundis verre seepärast, et ...
veres on hapnikku vähem kui sissehingatud õhus.
Hapniku kättesaadavsut soodustab hingamiselundi ...
sisepinna suurus
Kõige väiksem kopsude sisepind on ...
kahepaiksetel.
Kõige suurem kopsude sisepind on ...
imetajatel.
Imetajad kasutavad hingamiseks gaasilist hapnikku /vees lahustunud hapnikku
gaasilist hapnikku
Roomajad kasutavad hingamiseks gaasilist hapnikku /vees lahustunud hapnikku
gaasilist hapnikku
Kahepaiksed kasutavad kopsudega hingates gaasilist hapnikku /vees lahustunud hapnikku
gaasilist hapnikku
Kahepaiksed kasutavad nahaga hingates gaasilist hapnikku /vees lahustunud hapnikku
vees lahustunud hapnikku
Kalad kasutavad hingamisel õhuhapnkku / vees lahustunud hapnikku
vees lahustunud hapnikku
Imetajate hingavad ... (millega?)
kopsudega.
Lindude hingamiselundi eripäraks on, et lisaks kopsudele on neil ...
õhukotid
Lindude hingamiselundiks on ...
kopsud
Roomajate hingamiselundiks on ...
kopsud
Kahepaiksed hingavad ....
kopsude ja nahaga
Kalade hingamiselundiks on ...
lõpused