Game Preview
Kas tunned puid?
  • Game Code: 780
  •  16    Public
    Kirjelduse järgi leia õige puulehe pilt.


      Study
      Kaire Lõhek
  • See puu kasvab võsana ja hästi kiiresti. Kasutatakse küttepuuna, liha ja kala suitsetamiseks. Kus see puu kasvab, seal on viljakas muld.
    lepp

  •  15
  • Neid puid istutatakse tihti koduõuele. Okstes usutakse olevat võlujõud. Eriti kaunid on need sügisel vilju kandes. Vilju söövad meelsasti linnud.
    pihlakas

  •  15
  • Sellel puul on tihti ka talvel lehed küljes. Kutsutakse puude kuningaks. Jämedate puude ümbermõõt on üle 7 meetri ja vanus üle 500 aasta. Viljad on mõnusaks toidupalaks nii mõnelegi linnule-loomale. Leht ehib Eesti looduskaitse märki.
    tamm

  •  15
  • Teist nii kirevate lehtedega puud sügisel Eestis ei leidu. Kevadel annab magusat mahla. Lapsed teevad viljadest "ninasid". Lehe kujutis on Kanada riiigilipul.
    vaher

  •  15
  • Puu on äratuntav lehtede järgi - ümarad ja hakkavad väikseimagi tuulepuhanguga värisema. Puu nagu kardaks midagi.Sügisel värvub erkpunaseks. Koort söövad talvel jänesed ja põdrad, see on toitev.
    haavapuu

  •  15
  • Kevadel annab see puu mahla. Nelipühade ajal tuuakse oksi tuppa. Lehed on sakilise servaga. Koor on musta-valgekirju.Okstest tehakse saunavihtasid ja luudasid. Vanasti valmistati koorest tökatit ja määriti sellega saapaid.
    kask

  •  15
  • Selle puu õied on raviva toimega, nendest tehakse teed. Mesilased koguvad tema õitest suure osa oma meesaagist.Kõige kergem puu, millest on tehtud kausse ja teisi puunõusid. Lehed on südamekujulised.
    pärn

  •  15
  • See puu kasvab Lääne-Eestis ja peamiselt Saaremaal ja Hiiumaal. Hävimisohus liigina on ta looduskaitse all. 2008. aastal valiti see puu Eesti aasta puuks. Tänapäeval kasutatakse seda puud dekoratiivpuuna aedades. Punakad viljad on mürgised.
    jugapuu

  •  15
  • Selle puu õiedmeenutavad kirsi ja ploomi õisi, on valged. Puul on iseloomulik lõhn, seetõttu saab seda puud ära tunda puukoort vigastatdes ja nuusutades. Puu vili on väike ja must mari. Seda puud kasvab palju meie taluõuedes.
    toomingas

  •  15
  • Kolmas puuliik meie metsades. See puu tajub varju, vajab viljakamat mulda ja elab soodsates tingimustes 250 aastaks ja vanemakski. On igihaljas puu ja talvekuul on sellest puust palju rõõmu.
    kuusk

  •  15
  • Levinuim puu meie metsades. See puu vajab valgust ja ei vaja kasvuks viljakat mulda. Talub kuiva, kuuma ja külma. Seega võib kasvada kuivadel liivaluidetel ja liigniisketes rabades. Tema vaigust toodetakse keemiatehases tärpentiini.
    mänd

  •  15
  • See puu on meile sisse toodud ja looduslikult ta meil ei kasva. Tema vilju süüakse, aga meil Eestis kasvava puu vilju ei sööda. Tema õisik meenutab küünalt.
    kastan

  •  15
  • Ta on kuni 4 meetri kõrgune põõsas. Viljad erepunased ja söödavad. Sügisel muutuvad lehed punaseks. Mahlast saab punast toiduvärvi.
    lodjapuu

  •  15
  • Harilikult kasvab põõsakujulisena, aga harvem puukujulisena.Viljaks on marjad, mida kutsutakse käbideks. Algul on need rohelised, siis muutuvad mustaks. Kasvab lagedatel aladel mere ääres. Põhilised kasvualad Saaremaal ja Läänemaal.
    kadakas

  •  15
  • See puu kasvab 40 meetri kõrguseks ja tüve läbimõõt võib-olla kuni 7 meetrit ning eluiga kuni 500 aastat.Lehed on pealt ja alt karedakarvalised. Kasvab niisketes metsades. Puu on kasutusel pargipuuna ja teda pügatakse erinevateks vormideks.
    jalakas

  •  15
  • Selle puu lehed on hõbedased ja pikliku kujuga. Eelistab kasvukohana niiskeid või liigniiskeid pindu, näiteks veekogude kaldaid.
    hõbepaju

  •  15